Paberi pH määramine

Paberi reaktsiooni ehk happelisus-aluselisust iseloomustatakse vesinik­ioonide kontsent-ratsiooniga (pH).

pH<7   [ H+ ] > [ OH- ] happeline keskkond

pH=7   [ H+ ] = [ OH- ] neutraalne keskkond

pH>7   [ H+ ] < [ OH- ] aluseline keskkond

Paberi reaktsioon sõltub tema valmistamiseks kasutatud toorainest, valmistamise tehnoloogiast ning hilisematest säilitustingimustest. Paberi happelisus avaldab olulist mõju paberi säilivusele. Kvaliteetsetel pikaealistel paberitel on pH>6,5. Happelisust vahemikus 6,0–7,0 peetakse üldjuhul paberi normaalseks happelisuseks. Paberi reaktsioon 5,0–6,0 näitab meile, et tegemist on keskmiselt happelise paberiga ning pH<5,0 – et paber on happeline. Happeline paber vananeb tunduvalt kiiremini, ta on mehaaniliselt vähevastupidav ning tundlik erinevate kahjulikult toimivate keskkonnategurite mõju suhtes.

Paberi reaktsiooni mõõtmiseks kasutatakse erinevaid meetodeid:

1) pH määramine paberi ekstraheerimisega. Kindlat kogust paberit (harilikult 1 g) leotatakse toatemperatuuril 1 tunni kestel destilleeritud vees. Väga tugeva liimitusega pabereid ning pappe võidakse leotada kuni 1 ööpäev. Saadud lahusest määratakse pH-meetri abil täpne vesinikioonide kontsentratsioon;

2) pH määramine kontaktmeetodil (vt foto). Mõõtmiseks asetatakse paber destilleeritud veega niisutatud käsnale või kiletükile. Paberi pinnale tilgutatakse samuti destilleeritud vett. Veetilga reaktsioon mõõdetakse pH-meetriga spetsiaalse lameelektroodi abil;

3) pH määramine indikaatoritega. Indikaatoriteks kutsutakse keemilisi ühendeid, mille värvus sõltub lahuse pH-st. Kasutatakse lahuseid, indikaatorpabereid ja nn pH-pliiatseid.

PH määramine paberi ekstraheerimisega on kõige täpsem, aga ka kõige enam paberit kahjustav meetod.  PH määramine indikaatoritega on kõige kiirem ja lihtsam, kuid annab kõige ebatäpsema tulemuse. Kõige enam kasutataksegi säilitamises paberi pH mõõtmist kontaktmeetodil.

pH mõõtmine kontaktmeetodil