Tutvustus

Inimkond on kogu oma ajaloo elanud infoajastus. Traditsionaalsetes kultuurides töödeldi ja hoiti teavet valdavalt kollektiivses mälus suulises vormis. Kirjaliku kultuuri tekkimisel hakati informatsiooni säilitama dokumentide ja raamatute kujul.

Informatsioon esineb alati mingisuguste artefaktidena, olgu nendeks siis raamatud, dokumendid, audiovisuaalsed teavikud, kompaktplaadid, museaalid või ajaloolised paikkonnad. Mitte ükski nimetatutest ei säili igavesti. Vaatamata sellele, et teatud osa informatsioonist kaob paratamatult, on siiski õige tegutsemise korral võimalik tagada suure osa teabe säilitamine tuleviku tarbeks.

Objektide säilitamiseks on oluline teada, millises seisundis nad on, ja osata kindlaks teha erinevaid kahjustusi. Kahjustuste määratlemine on tähtis nii ennetava säilitamise kui ka konserveerimise seisukohast.

Käesolev raamatu kahjustuste atlas on töövahend, mis võimaldab kahjustusi ära tunda ja määratleda nende ulatuse. Atlas esitab kahjustuste kirjeldused koos fotodega tüüpide ja kategooriate kaupa. Raamatu kahjustusi hinnatakse visuaalselt. Lisaks on toodud ka paberi pH ja murdetesti läbiviimise juhend. Raamatu seisundi kalkulaator võimaldab lihtsalt summeerida erinevad kahjustused ja saada kokkuvõttes objekti seisundi üldhinnangu.

Raamatu kahjustuste atlas on mõeldud kasutamiseks kõikidele säilitamisega tegelevatele asutustele ja spetsialistidele ning muidu huvilistele. Atlase kasutamine ei nõua mingeid eelteadmisi ega oskusi.

Kahjustuste Atlas tugineb projekti “THULE – kultuuriväärtuste seisund Eesti suuremates raamatukogudes” raames väljatöötatud metoodikal.

Atlas on Tartu ülikooli ja Euroopa Raamatute ning Paberi Uurimiskeskuse (European Research Centre for Book and Paper) koostöö tulemus. Atlase koostajateks on Kurmo Konsa ja Anu Lepp. Metoodika väljatöötamisel osutasid suurt abi Mari Siiner, Tiiu Reimo ja Jaan Lehtaru. Atlas on valminud ETF grandi “Vesimärgid ja paberi ajalugu varauusaegses Eestis“ (nr 8205) raames.

Head kasutamist!